Depazi piiritusetehas asub Martinique'il, Pelée mäe nõlvadel, saare põhjaosas. Algselt kasutati seda maad tubaka, indigo ja tõuaretuse jaoks, kuid Víctor Depaz kasutas maad kiiresti tubaka kasvatamiseks. suhkruroog, mis arenes tugevalt tänu destilleerimistehnikate täiustamisele. Kuid 8. mail 1902 ärkas Mount Pelée vulkaan: Saint Pierre'i linn pühiti kaardilt. Victor Depaz, toonane Bordeaux’ tudeng, saab kohutavast katastroofist teada samal ajal, kui kogu tema pere kadus. Jäänud orvuks, murdunud, asub ta Kanadasse elama. Oma reisi ajal otsustas ta Martinique'i vahemaandumise ajal naasta Saint-Pierre'i, Périnelle'i majja, kus ta sündis. 8. mail 1917, vaid 15 aastat pärast purset, paigaldas ta Pelée mäe nõlvadele oma uhiuue piiritusetehase, mida varustavad 521 hektarit suhkruroogu, mis talle praegu kuulub. Seejärel lasi ta ehitada perekodu, koopia Habitation Périnelle'ist, kus ta veetis oma lapsepõlve, kiiresti nimega Château Depaz, kuhu ta 1922. aastal oma naise ja üheteistkümne lapsega elama asus. 1950. aastatel võtsid Victor Depazi lapsed oma isalt üle. André ja Raoul Depaz moderniseerisid suhkruroo tootmist ja täiustasid piiritusetehast, mida kõik praegu kutsuvad Depazi piiritusetehaseks.

Depazi piiritusetehas asub Martinique'il, Pelée mäe nõlvadel, saare põhjaosas. Algselt kasutati seda maad tubaka, indigo ja tõuaretuse jaoks, kuid Víctor Depaz kasutas maad kiiresti tubaka kasvatamiseks. suhkruroog, mis arenes tugevalt tänu destilleerimistehnikate täiustamisele. Kuid 8. mail 1902 ärkas Mount Pelée vulkaan: Saint Pierre'i linn pühiti kaardilt. Victor Depaz, toonane Bordeaux’ tudeng, saab kohutavast katastroofist teada samal ajal, kui kogu tema pere kadus. Jäänud orvuks, murdunud, asub ta Kanadasse elama. Oma reisi ajal otsustas ta Martinique'i vahemaandumise ajal naasta Saint-Pierre'i, Périnelle'i majja, kus ta sündis. 8. mail 1917, vaid 15 aastat pärast purset, paigaldas ta Pelée mäe nõlvadele oma uhiuue piiritusetehase, mida varustavad 521 hektarit suhkruroogu, mis talle praegu kuulub. Seejärel lasi ta ehitada perekodu, koopia Habitation Périnelle'ist, kus ta veetis oma lapsepõlve, kiiresti nimega Château Depaz, kuhu ta 1922. aastal oma naise ja üheteistkümne lapsega elama asus. 1950. aastatel võtsid Victor Depazi lapsed oma isalt üle. André ja Raoul Depaz moderniseerisid suhkruroo tootmist ja täiustasid piiritusetehast, mida kõik praegu kutsuvad Depazi piiritusetehaseks.